Sügisene meenutus

Eelmisel aastal tegin siis esimest korda koduveini. Algas kõik õunte pesemisest, purustamisest ja mahla pressimisest. Õnneks oli ikka abilisi ka.

Veini panin käärima siis moodsamal meetodil plastämbrites, mida pakub Varlek. Sarnaseid komplekte müüakse mujalgi. Lisaks spetsiaalsed pärmid, selitusained jms. 

Eks natuke sai omalt poolt ka lisatud/muudetud protsessi ja üks pütt jäi natuke kauaks seisma enne pudeldamist -- sai teine natuke mõrkja maitse juurde (oksüdeerumise tagajärjel?).

Igatahes esimese katsetuse kohta oli tulemus täiesti rahuldav. Eriti see pütt, kuhu sai lisaks õuntele ka arooniaid ja rabarberit panna.

Ja et veini headele sõpradele kinkida või lauale panna, peab ju olema kõik ikka akuraat. Selleks sai kõigepealt pudeleid korjatud. Enne ei mõelnud, et pudeleid varuma peaks, sai kõik hoolega pakendikogumiskonteinerisse viidud. Sügisel hakkasin siis varuma, no ei jaksanud nii palju juua, et 60 pudelit tekiks. Õe pere käest sain midagi, aga viimases hädas läksin Püssirohukeldri vinoteeki. Seal sain kenasti jutule ja oldi õnnelikud, et pudelid kui jäätmed (nende jaoks) ära viisin. Noh, ja siis muidugi korgist korgid, termokahanevad mütsikesed, pisut pusimist arvutis ja sildid ka valmis. 

Ja tulemus sai selline. Kahjuks maitsta blogi kaudu ei saa :P